Värav Euroopasse: miks Eesti ja Läti sõjalised võimed tugevdavad tervet kontinenti

Samas on just sellisest hetke seisust kujunemas suurem oht kui kunagi varem. Kolm Balti riiki, mille elanikkond on kolme riigi peale kokku umbes kuus miljonit, koosnevad suures osas tasasest metsade rohkest maastikust, mis on omakorda surutud Lääne ja Põhja poolt Läänemere ning Ida poolt Venemaa ja tema liitlase Valgevene vahele. Kahel viimasel mainitud riigil on oma piiride ääres mõlemal sõjaväebaasid ning rünnaku korral on juba  selge, millises suunas nad liiguksid. Seega peaks Eesti ja Läti kaitsevõime pakkuma huvi kogu Euroopale. Eelkõige tuleb kiiresti laiendada ja kaasajastada õhutõrje- ja maapealseid võimeid.

Eesti ja Läti panustavad kaitseeelarvesse juba praegu umbes 3% oma sisemajanduse kogutoodangust.  Sellega on nad oma majanduse suuruse suhtes kulutatud summade poolest NATO-s esikümnes, kuid ometi ei tundu see praegu piisav. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et riikidel puudub tugev riigikaitsetööstus ja seetõttu ei too investeeringud kaitseaparaati kodumaal majanduskasvu. Teisalt on nõuete loetelu lihtsalt väga põhjalik: kaasaegsed radarisüsteemid, tankitõrjerelvad, maapealsed õhutõrjesüsteemid ja kamuflaažitehnoloogia, samuti uued väljaõppe- ja simulatsioonirajatised. 

Hetkel näeme me Eestis ja Lätis kaitseplaneerimises suurt nihet. Lähiaastateks planeeritud süsteemid lükkuvad edasi kuni kümne aasta võrra. Selle asemel investeeritakse suuri summasid maa- ja õhukaitsesse, millega kaasneb teatud risk.

Samuel Karlsson, Saab piirkonna ekspert

Kuigi Balti riigid on varemgi saanud usaldada Euroopa Liidu ja USA toetust, on endiselt ebaselge, milliseks kujuneb geopoliitiline olukord ja majanduskriis ning kas elanike senine väga tugev toetus jääb püsima, kui näiteks inflatsioon tõuseb, majandus nõrgeneb ja kulutuste katmiseks, sealhulgas sõjaväele, tuleb kehtestada uued maksud. Samas on selge ka see, et Eesti ja Läti koos Leeduga on värav Euroopasse ning neil on NATO ja kogu kontinendi jaoks oluline roll.

Nõrkused maapinnal ja õhus

Kus oleks suutlikkust ja uusi võimalusi kõige rohkem vaja? See, mis paljudele tundub enesestmõistetav – Läänemere kaitse – ei mängi sõjalistesse võimetesse investeerimisel lähemal vaatlusel praktiliselt mingit rolli. Seda seetõttu, et kõnealustel piirkonna riikidel – eelkõige Saksamaal, Rootsil, Soomel ja Taanil – on võimsad mereväe üksused ning seetõttu oleks Lätil ja Eestil strateegiliselt ebamõistlik investeerida merekaitsesüsteemidesse. Need on niikuinii saadaval ja neid saab vajadusel kasutusele võtta mõne päeva jooksul, et reageerida võimalikule veealusele sõjale. Maa- ja õhutõrje on palju olulisemad, kuna mõlemal riigil on siin suured lüngad, mida saab täita vaid tõhusatesse süsteemidesse investeerides. Praegu hakkab ilmnema, mida suudavad näiteks maapealsed õhutõrjesüsteemid saavutada. Ulatus, täpsus ja uuenduslik tehnoloogia ei suuda mitte ainult vastaseid käpuli hoida, vaid ka nende võimeid massiliselt kahjustada. Kuna Balti riigid jäävad asukohalt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahele on selliste süsteemide vajalikkus kogu NATO kaitsestrateegia jaoks ilmne.

Isegi kui esineb kattumisi, ei ole nõudlus sõjatehnika järele Eestis ja Lätis päris samasugune. Eesti keskendub praegu oma jalaväeüksuste varustamisele. Seda seetõttu, et ressursside tõhusa kasutuse korral jääb oma sõdurite ja sõidukite kaitse kõige olulisemaks. Kamuflaaživõrgud, nagu Saab Barracuda perekonna omad, on üks viis vaenlasele lähedale pääsemiseks, ilma et neid avastataks, hoolimata kiirest tehnoloogilisest arengust. Ultra-Lightweight Camouflage System (ULCAS) toimib vägede ja sõidukite vormiriietusena. Võrgud pakuvad multispektraalset kaitset, mis tähendab, et nad ei kohane ümbritsevaga mitte ainult värvi, vaid ka temperatuuri poolest. Praegu saavad nad juba vähendada signatuuri kogu spektris 80–90 protsenti. Saadaval on ka mobiilne kamuflaažisüsteem (MCS) lihtsustatud käitlemise ja juhitavusega. See pakub ka multispektrilist varjestust kaitstes samal ajal tolmupilvede eest. Kui MCS-iga varustatud sõidukid on kombineeritud Barracuda kamuflaaživõrkudega, on maskeerimisefekt viidud maksimumini ja sõiduk on sensoritele praktiliselt nähtamatu. 

Paindlik, kiire ja mobiilne

Samavõrd olulised lähivõitluses on ka tõhusad tankitõrjerelvad, mis on kerged, kaasaskantavad ja täielikult töökorras kasutuseks nii linnas kui ka maal. Saabi ühekordselt kasutatava AT4-ga on võimalik võidelda soomukite, hoonete, vaenlase vägede hävitamiseks. Kuna kõiki AT4 relvi saab kasutada ühtemoodi, pole nende kasutamise väljaõppeks palju vaja – seda aspekti tuleks relva ostu sooritamisel arvestada. AT4 relvad, aga ka järgmise põlvkonna kerge tankitõrjerelv (NLAW) ja Carl-Gustaf M4 on oma disainilt modulaarse konstruktsiooniga, tagades süsteemide efektiivuse, tõhususe ja töökindluse pikemas perspektiivis.

Oma klassi parim NLAW kõrvaldab isegi kõrgtehnoloogilisemad tankid, muutes sellega oluliselt jõudude tasakaalu lahinguväljal. Traditsioonilised vaenlase taktikad on muutunud ebatõhusaks, kuna vaid 12,5kg kaaluga, 20–800m kauguse ja umbes 5s käivitusajaga tagab see vajaliku jõudluse igas keskkonnas. Veelgi kergema (7kg) ja eriti lihtsalt käsitsetava Carl-Gustaf M4-ga saab ka siseruumides olevat vastast tõhusalt rünnata. Täiendav ühilduvus programmeeritava laskemoonaga (HE 448) võimaldab ülikiiret reageerimist. Mürsus olev liides on ühtlasi aluseks sidepidamiseks uue tulejuhtimisseadmega (FCD 558). HE 448 laskemoon annab FCD 558-le täpset teavet laskemoona tüübi ja paiskelaengu temperatuuri kohta, mis omakorda seob need andmed operaatori sisestatud sihtkaugusega, et määrata kindlaks parim trajektoor. Selle tulemuseks on kiire konfigureerimine, suur täpsus ning suurem töötõhusus. M4 saavutab ka uued tippväärtused vahemaa ja killustatuse jaotuse osas.

Kauguse loomine ja maapinnalt tegutsemine

Ka kahe Balti riigi Läti ja Eesti relvastuspoliitika eesmärk peaks olema relvastus süsteemidega, mis loovad võimalikult suure distantsi potentsiaalsete vastastega. Saabi ja Boeingu mitmekülgne pikamaa maapealsete väikese läbimõõduga pommide (GLSDB) süsteem võib seetõttu olla nii Läti kui ka Eesti vägedele suureks kasuks. Kaugmaa täppisrakett tabab ühemeetrise täpsusega sihtmärke kuni 150 kilomeetri kauguselt. Lähenemisnurka saab määrata individuaalselt ja üle 360 ​​kraadi. See on eriti kasulik maavägede jaoks, kes on avatud igast suunast tulevatele ohtudele. GLSDB-l on ka seitse satelliitkanalit nii navigeerimiseks kui ka inertsiaalseks navigeerimiseks ning sellel on olemas ka segamisvastane süsteem. Need mehhanismid koos turvaprotokollide ja kõrgetasemelise sidetehnoloogiaga tagavad toimingute järjepidevuse. Kaasaegse sõjapidamise mitmekülgsete nõuete täitmiseks on algselt hävitajate jaoks mõeldud rakett seega olemasolevate võimete juures kasulik laiendus.

Maapealsed õhutõrjesüsteemid on tohutu tähtsusega just seetõttu, et Läti ja Eesti on suhteliselt väikesed. Need aitavad säilitada iseseisvust ja turvalisust rahuajal ning pakuvad tõhusat kaitset pidevalt muutuva ohuolukorra vastu. Moodsate maapealsete õhutõrjesüsteemide keskmes on radarisüsteem, mis ei tuvasta enam ainult lennukeid, vaid ka droone, mis võivad kaaluda alla 50 grammi ja mida kasutatakse järjest enam seireks, luureandmete kogumiseks ja rünnakuteks. Mobiilsed lähimaaradarid nagu Saabi radar 3D AESA Giraffe 1X, tuvastavad samaaegselt nii lennukeid, helikoptereid ja droone kui ka suurtükimürske, miinipilduja mürske ja rakette. Süsteemi tegevusulatus on 75 kilomeetrit, tuvastusulatus 360 kraadi, kusjuures objekti tuvastamisel saadab see automaatselt teabe ühendatud juhtimis - ja kontrollsüsteemi. Seal klassifitseeritakse andmed väga lühikese aja jooksul täpse algoritmi abil ning liigitatakse ohutaseme järgi. Selline kvaliteetne sihtteave annab ülemale vajaliku otsustusaluse kiireks reageeringuks.

Maapealsed õhutõrjesüsteemid on tohutu tähtsusega just seetõttu, et Läti ja Eesti on suhteliselt väikesed. Need aitavad säilitada iseseisvust ja turvalisust rahuajal ning pakuvad tõhusat kaitset pidevalt muutuva ohuolukorra vastu. Moodsate maapealsete õhutõrjesüsteemide keskmes on radarisüsteem, mis ei tuvasta enam ainult lennukeid, vaid ka droone, mis võivad kaaluda alla 50 grammi ja mida kasutatakse järjest enam seireks, luureandmete kogumiseks ja rünnakuteks. Mobiilsed lähimaaradarid nagu Saabi radar 3D AESA Giraffe 1X, tuvastavad samaaegselt nii lennukeid, helikoptereid ja droone kui ka suurtükimürske, miinipilduja mürske ja rakette. Süsteemi tegevusulatus on 75 kilomeetrit, tuvastusulatus 360 kraadi, kusjuures objekti tuvastamisel saadab see automaatselt teabe ühendatud juhtimis - ja kontrollsüsteemi. Seal klassifitseeritakse andmed väga lühikese aja jooksul täpse algoritmi abil ning liigitatakse ohutaseme järgi. Selline kvaliteetne sihtteave annab ülemale vajaliku otsustusaluse kiireks reageeringuks.

Läti on juba tellinud Saabi radari Giraffe 1X ja maapealse õhutõrjesüsteemi RBS 70 NG. Sellised lühimaa õhutõrjeraketid tugevdavad oluliselt riigi õhutõrjevõimet. Oma täielikult integreeritud sihtimissüsteemi, uuenduslike operaatori abivahendite, ülitäpse ulatuse ja hävimatu laserjuhisega süsteemiga pakub see väga paindlikku, skaleeritavat ja pikaajalist lahendust maapealse õhutõrje (GBAD) arenevate nõuete tarbeks. Ka RBS 70 NG sihik on siinjuures spetsiaalselt välja töötatud veelgi suurema paindlikkuse ja modulaarsuse tagamiseks. Süsteemi saab integreerida erinevatesse sõidukitesse ning see ühildub ka sidevõrkude ja kaugjuhtimispultidega.

Realistlik väljaõpe tugevdab operatiivtöö kvaliteeti 

Kõik, kes uusi süsteeme omandavad, peavad loomulikult investeerima ka koolitusse. Lätis on praegu suur huvi kaasaegse väljaõppe vastu. Sellised rajatised nagu Saabi lahinguväljaõppekeskused (CTC) võimaldavadki eelkõige sellist realistlikku väljaõpet, millele järgneb kohene tagasiside, et valmistuda reaalseteks operatsioonideks. Koolituskogemus viib seega reaalsetes olukordades kiirete ja õigete otsusteni, päästes ohustatud elusid. Täiustatud õppuste kontroll (EXCON) koos sidesüsteemidega ning uusima põlvkonna simulaatorid sõduritele, relvadele ja sõidukitele tagavad sõdurite ja ohvitserite optimaalse ettevalmistuse operatsioonideks. Reaalajas treeningsüsteem ”Gamer” on eriti oluline maapealse võitluse jaoks ja seda saab kohandada vastavalt konkreetsetele nõuetele. Üksik- ja kombineeritud relvadega saab harjutada alates rühma tasandil kuni ühisoperatsioonide brigaadi lahingumeeskonna tasemeni välja. Gameri süsteem põhineb lahingu- ja laskeoskustreeningutel ning seda saab vajadusel hõlpsasti täiendada linnalahingu, meditsiini, CBRN (keemia-, bioloogilise, radioloogilise ja tuumarelva) ning isetehtud lõhkekehade vastase võitluse (Counter IED) väljaõppe pakettidega. Saab pakub seejärel ka võimsate abivahendite abil asjakohaseid, objektiivseid ja tõepäraseid koolitusandmeid, mis omakorda on võti õppetegevuste üksikasjalikuks analüüsimiseks ja täiustatud sündmustejärgsete ülevaadete koostamiseks.

Globaalsete julgeolekuohtude muutudes nõuavad nii sõjalised kui ka tsiviiloperatsioonid kõrgeima taseme koordinatsiooni ja sünkroniseerimist. Seejuures peab ka väljaõpe pakkuma samasugust koostalitlusvõimet. EL-iga välispiiride vastavaks kindlustamiseks on Balti riikide suhteliselt väikesed sõjalised rühmitused nõudnud NATO vägede suurendamist 3000–5000 sõdurini riigi kohta. Oma osa on siin ka kaasaegsetel väljaõppeüksustel, kuna ühisõpe loob usaldust ja suurendab operatsioonide ajal ohutust. Treeningvarustuse ühtsed standardid on Saabi jaoks eriti olulised selleks, et vahetada riiklikke taktikaid, kaitsedoktriine ja parimaid tavasid ning tõsta seeläbi tegevuse efektiivsust.

Sünergia suurem kasutamine

Eesti ja Läti peavad kõigi nende suuremate ülesannete jaoks oma eelarved planeerima ülimalt efektiivselt – ühishange võib olla mõttekas ka ühe-kahe investeeringu jaoks. "Erinevad graafikud ja eelarved ei võimalda hetkel ühishanget teha. Seda vaatamata sellele, et hind võib sellisel juhul olla oluliselt madalam," tõdeb Samuel Karlsson. "Inimesed vaatavad sageli oma naabrite poole ja ostavad ikka sama asja, kuid sellel pole kooskõlastust. Sünergiat saaks kindlasti veelgi rohkem ära kasutada."

Igatahes on mõlemad riigid ühel meelel, et investeeringud riigikaitsesse peaksid olema ka investeeringud nende enda majandusse. 

Lätis on ametlikult registreeritud uus riigiettevõte SIA "Valsts aizsardzības korporācija" ("Riigi kaitsekorporatsioon"), mille eesmärk on arendada Lätis sõjalist ja kaitsealast tööstust.

Kui heita lähemalt pilk riigikaitsetööstustustele, on see pigem tasakaalustavaks lahenduseks: mõned neist on väga spetsialiseerunud ja väikesed tööstusettevõtted. Suurtele korporatsioonidele, kes samuti Balti riikides tegutsevad, tähendab see kindlasti tugevamate kohalike võrgustike ja partnerlussuhete loomist. "Teeme juba praegu koostööd ettevõtetega Eestis ja Lätis – seadus tugevdab kindlasti meie pühendumust selles osas veelgi. Samas on ka selge, et Balti riigid sõltuvad endiselt välismaistest oskus- ja eriteadmistest."

Aeg hakkab otsa saama

Kui uskuda Poola riikliku julgeolekubüroo juhi hiljutisi ettekandeid ja avaldusi, on Venemaa kasvava sõjalise ohu vastu võitlemiseks jäänud vaid kolm kuni viis aastat. Balti riigid peavad seetõttu kiiresti tegutsema. Tõhusatest süsteemidest pole puudust: Eestis ja Lätis on ju esindatud kõik suuremad kaitsefirmad. Väljakutseks võib aga osutuda riikide omavaheline väga erinev protsesside kvaliteet nagu ka suur eelarvekoormus. "Mõlemad riigid peavad oma võimekust kiiresti ja tõhusalt laiendama. Eriti oluline on keskenduda koostalitlusvõimelistele ja mitmekülgsetele süsteemidele, mis pikemas perspektiivis pakuvad lisaväärtust. Ja ideaalis peaksid nad korraldama ka ühtse hankesüsteemi, et hoida kulusid võimalikult madalal”, annab Saabi Balti riikide ekspert Samuel Karlsson nõu. NATO toetab kindlasti Baltimaid sellel teel, kuid nõuab ka seejuures kiirust, sest Euroopa väravana on Eestil, Lätil ja Leedul võtmeroll terve kontinendi kaitsmisel.

Saab Eestis

Saab teenindab maailmaturgu maailma juhtivate toodete, teenuste ja lahendustega sõjalise kaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Saabil on tegevuspaiku ja töötajaid kõigil kontinentidel üle maailma.

Lugege lisaks